Ühe laua elamisse sobitamise lugu

"Uus laud" on šikk, elegantne ja moodsa joonega vana 😗 - just selline nagu vaja!

Pruun, veidi räsitud moega laud kohe kuidagi ei sobinud ümbritsevaga kokku, ...samas, laua disain oli/on ilusalt lihtne.

Töö käis tänu mineraalvärvi headele omadustele kiiresti 😊. Tegelikult tekkis enne värvimist ka kerge kartus, et äkki jääb laud siiski liialt tume. Peale jalgade värvimist enam nii ei arvanud - matt hallikasmust pind jäi ilusam kui algselt, värvi ostes, ette kujutasin! Toon Ash on nüüdsest minu Fusion-lemmikute seas (lisaks Linen ja Plaster)!

• karestasin lakitud pinda veidi liivapaberiga (ikka ühes, puusöe suunas!)
• pühkisin kokku tolmu ning niiske lapiga tõmbasin üle ka kogu laua
• asetasin põranda kaitseks laua alla paberid ja asusin värvima! 
• alustasin värvimist tasahilju alt üles - jalad, seejärel laua äär ja viimaseks laua plaat
• tänu üliheale katvusele jäid jalad ühekordse värviga, plaat ja küljed said kahekordse kihi
• peale üle öö kuivamist katsin plaadi ja küljed puuvillase lapi abil Fusion Tough Coat poolmati lakiga 

Lausa uskumatu, mida suudab teha värv - õige värv/toon! Laua must pind on sametjas ja ilus. Kusjuures värvi 500 ml purgist kulus ülivähe (!), pole õieti märgatagi. 

Mulle meeldib, kui Fusion värvidest mingi varu kodus olemas on - siis saab teinekord kiiresti oma äkkideid teostada 😉.

Klaver nagu pulmarüüs

Meie klaver "krasnõi oktjabr" leidis endale uue koha elutoas, kuhu ta algselt kohe mitte kuidagi ei sobinud. Olin varemgi mõelnud selle üle värvimisele, et ta ruumis õhulisemalt mõjuks . Fusion mineraalvärv  ja julge pealehakkamine tegi taas imesid... 😍!

Vana klaver oli üsna väsinud ilmega, lakipind suures enamuses kadunud või karestunud ja see tegi minu plaani igatpidi vastuvõetavamaks - ei tulnud mul kasutada liivapaberit ega väga ka põdeda klaveri üle värvimise pärast (üldjuhul ju klaverit üle ei värvita!). Ega mõnd vana ja väärikat oleks raatsinudki - see oleks tulnud autentselt taastada.

Mineraalvärvi juures ei jõua kiita tema lõhnatust ja  kiiret kuivamist. Seetõttu sain värvida just endale sobival ajal  ning mahus. Muude tegemiste kõrval pühendusin klaverile tunnikeste kaupa kaks päeva. 

• Üldjuhul tuleks lakipinda veidi liivapaberiga karestada. Mina seda seekord ei vajanud.
• Alustasin klahvide ümbruse ja kitsaste pindade värvimisega, seejärel klapp seest jne. Pind on puutekuiv juba veerand tunniga, seepärast pole eriti vahetki, kust ja kuidas alustada.
• Klaver sai kaetud kolme värvikihiga (ühest 500 ml purgist kulus veidi üle poole).
• Tahtsin klaverile ka väikest kaunistust ja värvimise käigus otsustasin kasutada kahte motiivi. Seejärel vajasin pabermassi ja silikoonist vorme. Kaunistuse liimisin kohe/värskelt PVA-ga valitud kohta ja surusin kõik ääred pinna vastu ilusasti kinni. Värvisin kohe ka üle, hiljem veel kord.

Värvitult on klaver ilusamgi kui ette kujutasin. Enam ei nihutaks seda kusagile nurka peitu, vastupidi -  see mõjub elutoas värske ja elegantsena. Nagu lapsed ütlesid - pulmaklaver! 💕

Vintage pildiga helkivad ripatsid (helkurid)

Nii mõnedki asjad sünnivad vajadusest. Nii oli ka nende helkuritega. Enne oli soov ja siis idee 😉. Oli vaja midagi niisugust, mis haakuks minu ülejäänud vintage-toodetega. Ühel õhtul see lahendus tuli.

• Otsisin sobivad pildid, veidi töötlesin (kasutan Inkscape vektorgraafika programmi. Ülihea  vaba tarkvara 😍!) ja printisin pildid paberile (kasutan AVERY T-shirt transfer´it) ja triikisin riidele (Kuressaares on need paberid müügil Bürootaevas)
• Pildi/helkuri teine pool on helkurriidest nagu ka ripats
• Helkuri nööriks kasutasin vastupidavat linast lõnga
• Igat sorti käsitöö harrastajana on mul üksjagu helmeid ja muud kaunistuseks sobivat kraami, mida siin kasutada sain. Nii sobitasingi kokku pildi ja värviga sobivad detailid. 

Iga ripats on ainulaadne!

Helkurid on sõlmitavad, vajadusel nõela kasutades. Sellised seetõttu, et nii on kõige vastupidavam. Olen nii mõnegi helkuri ära kaotanud, kuna haaknõel või magnet on lahti läinud 😢. Nüüd seon oma helkurid kuhu vaja - palju kindlam. Haaknõela või muu kinnituse saab soovi korral alati lisada.

Üks kapp sai ajapikendust ja siidrikorgist nupud ette

Peale poja toa remonti oli sinna riiete jaoks kappi vaja. Kuna ta vanus veel riidepuudega kappi ei nõua, saigi see kapike tuppa tassitud ja üle värvitud. 

Inspiratsiooni võib tõesti väga erinevatest ja imelikest asjadest saada. Just nii juhtus nende Ecusson Createur de Cidres korkidega! 😵 Nende disain võlus mind nii, et jätsin korgid alles, teades, et kasutan need kapinuppude jaoks kunagi ära. Sahtlis said need seista umbes aasta 😄.

• Kapi värvisin oma lemmiku Fusion mineraalvärviga Linen.
• Musta Vintage vaha kandsin peale puuvillase lapiga. Kiire ja kindla liigutusega tuleb vaha pinnale kanda ja kohe hajutama hakata, ikka ühtepidi ja puidukiudu järgides. Mina jätsin seekord kapi üleni hajutatult laigulise 😉 - veidi lustakam poisi tuppa!

• Nüüd siis nupud! Kuna üks puidust nupp oli olemas, siis selle järgi voolisin õhu käes kuivavast savist teise samasuguse😅. Lasin üleöö kuivada. Värvisin mineraalvärviga ja PVA-ga liimisin korgid peale. Kogu lugu 😄!

Nii kaua, kui riided sisse ära mahuvad, jääb kapike ilmselt paika!

Laste joonistustest jõulukaardid

Aastaid tagasi, kui meie pesamuna veel lasteaias käis, sai sealselt iga-aastaselt jõululaadalt ostetud paar laste joonistustega pilti 😍.

Igal aastal võtan need koos muude jõulukaunistustega kapist välja ja kinnitan meeleolu loomiseks seinale.

Mulle tohutult meeldib see idee - joonistus mustale paberile, pärast kirjarida ja aastaarv juurde! Konkreetselt need joonistused on pildiks muutnud ääretult huvitav ja inspiratsioonirikas inimene  - Vilve Vadi 😊! 

Samamoodi saab lapsed kaasata jõulukaartide joonistamisse. Kasutasin aastaid seda varianti, sest armastan ise kaarte saata ja neid saada.
Laste looming on ainulaadne ja armas 😗. Mul on pakkide viisi oma kolme lapse joonistusi hoiule pandud, ka minu enda kunagisi - saab võrrelda ja sarnasusi otsida 😉

Nii suurt loomingulist tulemust enam kahjuks ei saa - kõigil omad tegemised ning kiire... Ja aega võtab joonistamine nüüd palju kauem... 😕. Lapsepõlves tuleb see nagu iseenesest!

Baroksed jõulukuulid

Jõuluaja ootuses sai taas ette võetud üks suur jõulumunade dekoreerimine 😊.

Otsisin välja:

• juba varem varuks ostetud suured (läbimõõt 8 cm) plastikust kuulide komplektid
• dekoreerimise vormid
• õhu käes kuivava savi/pabermassi 
• PVA liimi
• musta Vintage vaha 
• Fusion mineraalvärvi Plaster 
• kuldse käsitöövärvi  L&B Deco Acrylic Gloss (Old Gold) Büroomaailmast. Kasutan juba aastaid just seda õige kulla värvi ja kõikidele materjalidele sobivuse tõttu.

• Kõigepealt katsin kõik jõukukuulid paari värvikihiga. Kuna töö kuivab kiiresti, saab kohe asuda järgmise etapi juurde 😍 - ei mingit ootamist!
• Kõige põnevam, aga ka aegavõtvam osa on sobivate ornamentide valimine ja paika sättimine. Hiljem, kui mingi hunnik juba tehtud on ja aimu saab, millised kõige ilusamad tulevad, läheb nende tegemine kiiresti. 
• Savimassist vormisin sobiva kujundi ja liimisin kohe PVAga kuulile, kuni see oli meelepäraselt kujundatud. Kõik ääred tuleb üle käia ja kinni suruda (nt voolimispulgaga), et põhja küljest lahti ei kuivaks.
• Tegin korraga 5-6 kuuli valmis ja siis asusin värvima. Kuna eelnevalt oli põhi kaks korda värvitud, kandsin pehme pintsliga peale vaid ühe värvikihi. 
• Esimene jõulumuna oli reljeefide välja toomiseks juba piisavalt kuiv. Kandsin vaha sõrmega veidi jõulukuuli põhjale ja kujunditele, kuna viimased olid veel värsked ja nii ei olnud ohtu, et need kannatada saaks. Pintsli või lapiga oleks see suure tõenäosusega juhtunud.
• Viimase tööna andsin jõulukuulidele veidi kuldset sära 😏. Ettevaatlikult, õige vähe värvi pintsliotsale võttes tõmbasin ornamentidele, äärtesse ja kohati ka põhjale kuldset värvi. PINTSLI PÄÄSTMISEKS, KIIRESTI PUHTAKS PESTA! 

Mida krobelisem pind, seda huvitavam ja parem/ehtsam tulemus. 

Meeldib seejuures veel ehete rustikaalne välimus, millele kuldne sära annab vajalikku pidulikkust 😍.

Advendiküünalde uuenduskuur

Tuli mõte proovida mineraalvärve ka plastikust advendiküünalde peal 😊. Juba mitmel aastal mõtlesin, et viskan need luitunud küünlad ära ja ostan uued... Plastik kaotab üsna kiiresti oma värske ja puhta välimuse, eriti kui see on valge. Niisiis - kaotada ei olnud midagi!

Esimesena võtsin ette advendikolmnurga. Pimedal ajal kodude akendel on see minu meelest ääretult ilus, tekitades sooja ja koduse tunde...

• Kõigepealt vedeldasin veidi veega õhu käes kuivavat savimassi/pabermassi ja kandsin pintsliga küünlajalale. Tahtsin, et värvitav pind krobeline/ebatasane jääks. Kandsin peale kolm kihti, vahepeal kuivada lastes. Esiteks kujutasin ette, et nii võiks põnevam jääda; teiseks nakkub ka värv paremini.
• Järgmiseks värvisin küünlajala üle Fusion mineraalvärviga Linen. Kuivab kiiresti!
• Küünaldele kandsin kaks kihti (ilma ebatasaseks tegemata) Fusion mineraalvärvi Plaster.

Ebatasasuse tõin välja kuldse käsitöövärviga. See andis veidi pidulikkust ja muutis advendiküünlad maaliliseks 😏.

• Plastikust käbidega kuusepärjad küünalde ümbert  viskasin juba aastaid varem minema. Nüüd proovisin sinna ümber küll pärleid, küll paelalehve - midagi nagu ei sobinud... Lõpuks leidsin sobiva - samblarohelise efektlõnga! Kerisin mõned tiirud ümber küünalde ja kinnitasin PVA-liimiga.

 Teise advendiküünlaga olin juba julgem 😜. Otsisin välja silikoonist dekoreerimise vormid.

• Surusin õhu käes kuivava savimassi riba vormi ja koheselt (värskelt) liimisin PVA-ga soovitud kohtadesse
• Kõik ääred dekoratsiooni ja küünlajala vahel surusin kinni, kuna vastasel juhul kuivavad koledad praod. Peale seda asusin kohe värvima.
• Kasutasin Fusion mineraalvärvi Plaster. Nii kui lõpetasin viimase küünla värvimise, sain alustada teise värvikorra kandmist. Nüüd lasin korralikult (ca 30 min) kuivada
• Kuldse käsitöövärviga lisasin küünaldele veidi pidulikkust

Ise jäin tulemusega rahule 😊. Ära viskama enam ei pea, uusi ei ole vaja osta, piinlikkust nende välja võtmisel ei pea tundma, vastupidi - päris silmatorkavalt uhked ja eripärased tulid! 

Ainult julgust katsetamisel 😏!

Kunagine puudekast efektseks ajakirjade hoidjaks

Ajakirju ja -lehti jagus meil alati igasse tuppa, kuna neil puudus oma kindel koht. Nüüd on see lõpuks olemas ja ei riiva silma, kui need kastiga kasvõi keset põrandat on. 

Aastaid tagasi tõstsin kuurinurka ühe huvitava puitliistudest ja metallist põhja ning sangaga kasti/korvi, et välistada selle ära viskamist. Nägi üsna räsitud välja 😕.

Mina selle kasutuselolekut ei mäleta, ilmselt oli see kunagi puudekorviks kas vanavanematel või meil endal, kui veel majas ahi oli. Nii ta seisma jäi, kuni minu uuendusidee selleni jõudis 😊.

Peale väikest parandust ja puhastamist sai korv tuppa toodud.

• Tõin välja oma Fusion mineraalvärvid ja silikoonvormid ning valisin meelepärased kaunistused

• Kasutasin DAS savi (pabermass/õhu käes kuivav savi)

• Liimisin detailid puidule PVA-ga ja silusin üle ühenduskohad (vastasel korral tekivad kuivades koledad praod)

Värvisin kohe, ootamata kuivamist, üle Fusion´iga  Plaster ning toonisin/varjutasin tooniga Linen. Mineraalvärv katab ülihästi ka metalli! Puidule tõmbasin värvi poolkuiva pintsliga, jättes puidupinna kohati läbi kumama. 

Detailide mustripinda rõhutasin musta JDL vahaga (toob mustri paremini nähtavale). Vaha kandsin peale sõrmega, kuna savimass oli veel pehme.

Esimesena võttis selle koha omaks taas meie kass Cherry 😆! 

Veel ühe vana tabureti lugu

Võtsin käsile kunagi abikaasa vanavanemate kasutuses olnud tabureti. Tapitud istepink kusagilt ei logisenud ja töö oli igati kontimööda 😏. 

Üks minu lemmikpoode, mida aeg-ajalt külastan, on taaskasutuspood Sõbralt-Sõbrale 😍! Aastaid tagasi leidsin sealt pildil oleva - kellegi hoolsa tööna tehtud villase lõngaga tikitud padjakatte. Lihtne ja imeilus! Nüüd leidis see kasutust tabureti kattena.

Algselt, peale tolmust ja sodist puhastamist, nägi taburet välja selline:

• Kuumapuhuriga eemaldasin vana värvi
• liivapaberiga sai üle lihvitud
• pealmine äärmine laud sai ka ära vahetatud, kuna üks nurk oli katki
• värvisin loomulikult oma lemmiku Fusion mineraalvärviga Linen 😍.

• katte kinnitasin klambritaga.
• äärde panin paela, samuti klammerdajaga.

Mineraalvärvi eelistest olen kirjutanud postituses "Vana laua uuenduskuur". 

Esimene tabureti testija oli meie kass Cherry, kellele seal väga istuda ja magada meeldib 😄.

Lisaks meeldivale tööle ja isikupärasele uuele välimusele meeldib mulle eriti see, et päästetud saab vana ja oma looga ese. Seepärast ei hakka ka neid enne värvimist hullult siledaks lihvima, vaid jätan alles täksitud ja veidi kannatada saanud pinna 😏.

Tabureti täielik muutus

Uue elu saanud taburet täidab oma ülesannet nüüd minu lillenurgas. Vedas tal 😊!

Algas see nii, kui otsisin kuurist hoopis midagi muud, aga tuppa tassisin üha vana tolmuse  tabureti. Omal ajal oli sellel oluline funktsioon - solgiämbri koht 😏

Nüüd siis, aastakümneid hiljem, avaneb sellel taburetil võimalus teine hingamine saada. Asusin agaralt asja kallale 😃.

Värvikihid olid paksud, samas oli see ka kaitseks, kuna puit ei ole kahjustunud.

• Värvi eemaldamist tegin garaažis kuumapuhuriga
• Ketaslihvijaga lasin kogu pinna viimse värvi kätte saamiseks ja tasanduseks üle.
• Niiske lapiga pühkisin viimase tolmu

Tavaliselt ma mingeid lõplikke plaane eseme tuunimisel ei tee - kõik kujuneb töö käigus. Nii ka selle taburetiga. Teadsin vaid, et tahan värvida Fusion mineraalvärviga ja mitte väga siledaks lihvida. Et jääks veidi vana, kuid uhke; kriimuline, natuke auklik/muhklik ja samas väärikas 😏 ...

• Võtsin välja oma silikoonvormid, detailide tegemiseks ja kasutasin seekord ääristust. Materjaliks ikka õhu käes kuivav savi/pabermass. 
• Liimisin PVA-ga ja vajutasin kinni/silusin kõik detaili ääred (vastasel korral kuivab lahti ja jäävad koledad avad)
• Ootamata kuivamist asusin kohe ka värvima (mineraalvärv Fusion Linen/Lichen). Kandsin peale ühe kihi - mineraalvärv katab ülihästi!
• Värv kuivab kiiresti - just nii kaua, kuni töövahendid pesin!
• Liivapaberiga tõin soovitud kohtadest aluspinna nähtavale (ääred, pealt, jalad)
• Detaili mustri toob hästi välja tumedam vaha. Kasutasin JDL Antique musta vaha, mille sõrmega peale kandsin (lapi või pintsliga oleks vast detaili pinda kahjustanud, kuna savi ei olnud veel kuiv)

Ma ei tea veel, millise funktsiooni see taburet nüüd saab, kuid üheks pilkupüüdvaks detailiks toas on see kindlasti 😍.