Laste joonistustest jõulukaardid

Aastaid tagasi, kui meie pesamuna veel lasteaias käis, sai sealselt iga-aastaselt jõululaadalt ostetud paar laste joonistustega pilti 😍.

Igal aastal võtan need koos muude jõulukaunistustega kapist välja ja kinnitan meeleolu loomiseks seinale.

Mulle tohutult meeldib see idee - joonistus mustale paberile, pärast kirjarida ja aastaarv juurde! Konkreetselt need joonistused on pildiks muutnud ääretult huvitav ja inspiratsioonirikas inimene  - Vilve Vadi 😊! 

Samamoodi saab lapsed kaasata jõulukaartide joonistamisse. Kasutasin aastaid seda varianti, sest armastan ise kaarte saata ja neid saada.
Laste looming on ainulaadne ja armas 😗. Mul on pakkide viisi oma kolme lapse joonistusi hoiule pandud, ka minu enda kunagisi - saab võrrelda ja sarnasusi otsida 😉

Nii suurt loomingulist tulemust enam kahjuks ei saa - kõigil omad tegemised ning kiire... Ja aega võtab joonistamine nüüd palju kauem... 😕. Lapsepõlves tuleb see nagu iseenesest!

Baroksed jõulukuulid

Jõuluaja ootuses sai taas ette võetud üks suur jõulumunade dekoreerimine 😊.

Otsisin välja:

• juba varem varuks ostetud suured (läbimõõt 8 cm) plastikust kuulide komplektid
• dekoreerimise vormid
• õhu käes kuivava savi/pabermassi 
• PVA liimi
• musta Vintage vaha 
• Fusion mineraalvärvi Plaster 
• kuldse käsitöövärvi  L&B Deco Acrylic Gloss (Old Gold) Büroomaailmast. Kasutan juba aastaid just seda õige kulla värvi ja kõikidele materjalidele sobivuse tõttu.

• Kõigepealt katsin kõik jõukukuulid paari värvikihiga. Kuna töö kuivab kiiresti, saab kohe asuda järgmise etapi juurde 😍 - ei mingit ootamist!
• Kõige põnevam, aga ka aegavõtvam osa on sobivate ornamentide valimine ja paika sättimine. Hiljem, kui mingi hunnik juba tehtud on ja aimu saab, millised kõige ilusamad tulevad, läheb nende tegemine kiiresti. 
• Savimassist vormisin sobiva kujundi ja liimisin kohe PVAga kuulile, kuni see oli meelepäraselt kujundatud. Kõik ääred tuleb üle käia ja kinni suruda (nt voolimispulgaga), et põhja küljest lahti ei kuivaks.
• Tegin korraga 5-6 kuuli valmis ja siis asusin värvima. Kuna eelnevalt oli põhi kaks korda värvitud, kandsin pehme pintsliga peale vaid ühe värvikihi. 
• Esimene jõulumuna oli reljeefide välja toomiseks juba piisavalt kuiv. Kandsin vaha sõrmega veidi jõulukuuli põhjale ja kujunditele, kuna viimased olid veel värsked ja nii ei olnud ohtu, et need kannatada saaks. Pintsli või lapiga oleks see suure tõenäosusega juhtunud.
• Viimase tööna andsin jõulukuulidele veidi kuldset sära 😏. Ettevaatlikult, õige vähe värvi pintsliotsale võttes tõmbasin ornamentidele, äärtesse ja kohati ka põhjale kuldset värvi. PINTSLI PÄÄSTMISEKS, KIIRESTI PUHTAKS PESTA! 

Mida krobelisem pind, seda huvitavam ja parem/ehtsam tulemus. 

Meeldib seejuures veel ehete rustikaalne välimus, millele kuldne sära annab vajalikku pidulikkust 😍.

Advendiküünalde uuenduskuur

Tuli mõte proovida mineraalvärve ka plastikust advendiküünalde peal 😊. Juba mitmel aastal mõtlesin, et viskan need luitunud küünlad ära ja ostan uued... Plastik kaotab üsna kiiresti oma värske ja puhta välimuse, eriti kui see on valge. Niisiis - kaotada ei olnud midagi!

Esimesena võtsin ette advendikolmnurga. Pimedal ajal kodude akendel on see minu meelest ääretult ilus, tekitades sooja ja koduse tunde...

• Kõigepealt vedeldasin veidi veega õhu käes kuivavat savimassi/pabermassi ja kandsin pintsliga küünlajalale. Tahtsin, et värvitav pind krobeline/ebatasane jääks. Kandsin peale kolm kihti, vahepeal kuivada lastes. Esiteks kujutasin ette, et nii võiks põnevam jääda; teiseks nakkub ka värv paremini.
• Järgmiseks värvisin küünlajala üle Fusion mineraalvärviga Linen. Kuivab kiiresti!
• Küünaldele kandsin kaks kihti (ilma ebatasaseks tegemata) Fusion mineraalvärvi Plaster.

Ebatasasuse tõin välja kuldse käsitöövärviga. See andis veidi pidulikkust ja muutis advendiküünlad maaliliseks 😏.

• Plastikust käbidega kuusepärjad küünalde ümbert  viskasin juba aastaid varem minema. Nüüd proovisin sinna ümber küll pärleid, küll paelalehve - midagi nagu ei sobinud... Lõpuks leidsin sobiva - samblarohelise efektlõnga! Kerisin mõned tiirud ümber küünalde ja kinnitasin PVA-liimiga.

 Teise advendiküünlaga olin juba julgem 😜. Otsisin välja silikoonist dekoreerimise vormid.

• Surusin õhu käes kuivava savimassi riba vormi ja koheselt (värskelt) liimisin PVA-ga soovitud kohtadesse
• Kõik ääred dekoratsiooni ja küünlajala vahel surusin kinni, kuna vastasel juhul kuivavad koledad praod. Peale seda asusin kohe värvima.
• Kasutasin Fusion mineraalvärvi Plaster. Nii kui lõpetasin viimase küünla värvimise, sain alustada teise värvikorra kandmist. Nüüd lasin korralikult (ca 30 min) kuivada
• Kuldse käsitöövärviga lisasin küünaldele veidi pidulikkust

Ise jäin tulemusega rahule 😊. Ära viskama enam ei pea, uusi ei ole vaja osta, piinlikkust nende välja võtmisel ei pea tundma, vastupidi - päris silmatorkavalt uhked ja eripärased tulid! 

Ainult julgust katsetamisel 😏!

Kunagine puudekast efektseks ajakirjade hoidjaks

Ajakirju ja -lehti jagus meil alati igasse tuppa, kuna neil puudus oma kindel koht. Nüüd on see lõpuks olemas ja ei riiva silma, kui need kastiga kasvõi keset põrandat on. 

Aastaid tagasi tõstsin kuurinurka ühe huvitava puitliistudest ja metallist põhja ning sangaga kasti/korvi, et välistada selle ära viskamist. Nägi üsna räsitud välja 😕.

Mina selle kasutuselolekut ei mäleta, ilmselt oli see kunagi puudekorviks kas vanavanematel või meil endal, kui veel majas ahi oli. Nii ta seisma jäi, kuni minu uuendusidee selleni jõudis 😊.

Peale väikest parandust ja puhastamist sai korv tuppa toodud.

• Tõin välja oma Fusion mineraalvärvid ja silikoonvormid ning valisin meelepärased kaunistused

• Kasutasin DAS savi (pabermass/õhu käes kuivav savi)

• Liimisin detailid puidule PVA-ga ja silusin üle ühenduskohad (vastasel korral tekivad kuivades koledad praod)

Värvisin kohe, ootamata kuivamist, üle Fusion´iga  Plaster ning toonisin/varjutasin tooniga Linen. Mineraalvärv katab ülihästi ka metalli! Puidule tõmbasin värvi poolkuiva pintsliga, jättes puidupinna kohati läbi kumama. 

Detailide mustripinda rõhutasin musta JDL vahaga (toob mustri paremini nähtavale). Vaha kandsin peale sõrmega, kuna savimass oli veel pehme.

Esimesena võttis selle koha omaks taas meie kass Cherry 😆! 

Veel ühe vana tabureti lugu

Võtsin käsile kunagi abikaasa vanavanemate kasutuses olnud tabureti. Tapitud istepink kusagilt ei logisenud ja töö oli igati kontimööda 😏. 

Üks minu lemmikpoode, mida aeg-ajalt külastan, on taaskasutuspood Sõbralt-Sõbrale 😍! Aastaid tagasi leidsin sealt pildil oleva - kellegi hoolsa tööna tehtud villase lõngaga tikitud padjakatte. Lihtne ja imeilus! Nüüd leidis see kasutust tabureti kattena.

Algselt, peale tolmust ja sodist puhastamist, nägi taburet välja selline:

• Kuumapuhuriga eemaldasin vana värvi
• liivapaberiga sai üle lihvitud
• pealmine äärmine laud sai ka ära vahetatud, kuna üks nurk oli katki
• värvisin loomulikult oma lemmiku Fusion mineraalvärviga Linen 😍.

• katte kinnitasin klambritaga.
• äärde panin paela, samuti klammerdajaga.

Mineraalvärvi eelistest olen kirjutanud postituses "Vana laua uuenduskuur". 

Esimene tabureti testija oli meie kass Cherry, kellele seal väga istuda ja magada meeldib 😄.

Lisaks meeldivale tööle ja isikupärasele uuele välimusele meeldib mulle eriti see, et päästetud saab vana ja oma looga ese. Seepärast ei hakka ka neid enne värvimist hullult siledaks lihvima, vaid jätan alles täksitud ja veidi kannatada saanud pinna 😏.

Tabureti täielik muutus

Uue elu saanud taburet täidab oma ülesannet nüüd minu lillenurgas. Vedas tal 😊!

Algas see nii, kui otsisin kuurist hoopis midagi muud, aga tuppa tassisin üha vana tolmuse  tabureti. Omal ajal oli sellel oluline funktsioon - solgiämbri koht 😏

Nüüd siis, aastakümneid hiljem, avaneb sellel taburetil võimalus teine hingamine saada. Asusin agaralt asja kallale 😃.

Värvikihid olid paksud, samas oli see ka kaitseks, kuna puit ei ole kahjustunud.

• Värvi eemaldamist tegin garaažis kuumapuhuriga
• Ketaslihvijaga lasin kogu pinna viimse värvi kätte saamiseks ja tasanduseks üle.
• Niiske lapiga pühkisin viimase tolmu

Tavaliselt ma mingeid lõplikke plaane eseme tuunimisel ei tee - kõik kujuneb töö käigus. Nii ka selle taburetiga. Teadsin vaid, et tahan värvida Fusion mineraalvärviga ja mitte väga siledaks lihvida. Et jääks veidi vana, kuid uhke; kriimuline, natuke auklik/muhklik ja samas väärikas 😏 ...

• Võtsin välja oma silikoonvormid, detailide tegemiseks ja kasutasin seekord ääristust. Materjaliks ikka õhu käes kuivav savi/pabermass. 
• Liimisin PVA-ga ja vajutasin kinni/silusin kõik detaili ääred (vastasel korral kuivab lahti ja jäävad koledad avad)
• Ootamata kuivamist asusin kohe ka värvima (mineraalvärv Fusion Linen/Lichen). Kandsin peale ühe kihi - mineraalvärv katab ülihästi!
• Värv kuivab kiiresti - just nii kaua, kuni töövahendid pesin!
• Liivapaberiga tõin soovitud kohtadest aluspinna nähtavale (ääred, pealt, jalad)
• Detaili mustri toob hästi välja tumedam vaha. Kasutasin JDL Antique musta vaha, mille sõrmega peale kandsin (lapi või pintsliga oleks vast detaili pinda kahjustanud, kuna savi ei olnud veel kuiv)

Ma ei tea veel, millise funktsiooni see taburet nüüd saab, kuid üheks pilkupüüdvaks detailiks toas on see kindlasti 😍.

Fusion mineraalvärv riidest saabastel

Hiljuti võtsin ette ühe hullumeelse töö - värvisin üle oma riidest saapad 😜. Põhjuseid selleks oli kaks: luitunud, kuid kandmist väärivad jalanõud ning mineraalvärvi katsetusootus järgmisel tootel.

Kasutasin Fusion mineraalvärvi Linen, mis on sellest värvisarjast üks minu kindel lemmik 😗 ja ka kohe käepärast.

Eemaldasin paelad, panin ajalehe alla, võtsin suurema guašši pintsli ja asusin värvima - selline 1-2-3-töö! Pool tundi peale kuivamist oleks võinud neid juba kanda!

• Võib-olla tasuks olla ettevaatlikum värvimisega siis, kui värvitav riie otse jala vastu jääb (kui voodrit ei ole), sest riidepind muutub karmimaks ja võib jalga hõõruma hakata.

Mina jäin tulemusega väga rahule. Mineraalvärv sobib ka jalanõude (vähemalt riidest!) uuendamiseks.

No ja kui veel rääkida riietega sobimisest, siis sai uus variant palju etem 😁!

Vanad lillepotid kuninglikuks

 Seekord kasutasin mineraalvärvi (Fusion Plaster) savist lillepottidele uue ilme andmiseks.

 Lihtsalt ja kiirelt sai äraviskamisele määratud vana lillepott üheks pilkupüüdvamaks esemeks toas 😍! 

Kaunistuste tegemiseks kasutasin silikoonvorme (IOD Prima Orchid Decor molds) ja õhu käes kuivavat savi. 

Seejuures on suurepärane, et töö käigus ei pea ootama savi kuivamist 😏.

• Vormitud savi liimisin koheselt PVAga savipotile meelepärasesse kohta ja surusin ääred kinni. Nii jätkasin, kuni pott sai kaunistatud. 
• Mineraalvärvi kandsin pintsliga koheselt peale. Jätsin mõne koha savipinnalt läbi kumama, et jääks veidi kulunud ilme.

Nii kaua, kui pintsli ja vormid pesin, sai töö kuivada. Selle ajaga(!) oli värvitud pind juba puutekuiv ja sain asuda lõppviimistluse juurde. 

• Seekord kasutasin tööle viimase lihvi andmiseks JDL Antique musta vaha (Kuressaares saadaval Hömes nagu mineraalvärvidki 😃), mille kandsin peale pehme puuvillase lapiga. Olen kasutanud ka kuldset akrüül käsitöövärvi (L&B Deco Acrylic Gloss Gold), alumisel parempoolsel pildil. Ei teagi, kumba eelistada!

 

Enne jõule on plaanis ühte potti panna hühatsindid - need on seal imeilusad! 😉.

Mineraalvärviga šabloonitud padjakatted (vintage french stencil)

Katsetasin Fusion mineraalvärvi ka riide peal. Peab tunnistama, et need värvid on tõesti sobilikud ka kangastele. 😄 Nüüdseks olen katteid ka pesumasinas pesnud ja need näevad ikka samasugused välja -  värv on kindlalt küljes.

Kuna mulle väga meeldivad prantsuslikud vintage šabloonid ja trükid erinevatel esemetel, tuli mõte kasutada neid padjakatetel.

Kõigepealt tuli teha veidi eel- ja näputööd. Erinevaid šabloone võib leida ka poodidest, kuid mulle

meeldib "suurema ringiga" asja juurde asuda 😜. Tulemus on siis täpselt selline nagu ise tahad!

• Sobivad šabloonid leidsin Pinterestist, kasutades "vintage french stencil" otsingut.
• Salvestasin valitud pildi, suurendasin parajaks ja joonistasin selle läbi paberi arvutiekraanilt üles. Kasutada tuli mitut A3  kirjapaberi paksuses lehte (kokku liimitult), kuna vajasin suuremat mustrit.
• Kuna kirjapaber on šablooni jaoks liiga õhuke, kandsin kogu mustri läbi kopeerpaberi paksematele A3 paberitele. 

 

• Paberiskalpelliga lõikasin mustri välja.
• Šabloonimiseks asetasin padjakatte lauale, värvitava poole alla (katte sisse) panin ajalehe, et takistada värvi imbumist katte teisele küljele.
• Kinnitasin šablooni nööpnõeltega riide külge.
• Värvi kandmiseks kasutasin šablooni svammipintslit. Vaikselt, pigem vähese värviga ja korduvalt tupsutades kandsin mustri riidele. 
• Meeldiva üllatusena sain katte kohe peale šabloonimist padjale peale tõmmata ja diivanile panna - kuiv mis kuiv! 😀

Selle töö juures ei pannud ma rõhku ühtlase värvipinna saavutamisele - vastupidi, siin mulle meeldibki ebaühtlane tulemus, mis jätab veidi kulunud ja vana mulje 😃.

Köögi uus nägu

Alustan sellega, et niisugune ta lõpuks sai 😂: 

Köögi uuenduskuuri plaanisin pikalt. Värvid, mida seni teadsin, tahavad ju palju kauem kuivamist ning ruumide tuulutamist samuti... talvel värvimisest ei osanud unistadagi 😖! 

Tegelikult saidki minu katsetused mineraalvärvidega sellest tööst alguse. Tutvusin  värvidega nii sõnas kui pildis päris põhjalikult, enne kui julgesin alustada. 
Tänu meie väikelinnas asuvale sisustuspoele Höme´le sain nende värvide omadusi, imelisi toone  ja värvitud esemeid oma silmaga näha 😍. Mineraalvärvide mitmekülgsusest olen varem kirjutanud siin. 
Lemmikuks osutusid Fusion´i mineraalvärvidest Plaster ja Linen (500 ml purk).

Kuna Kuressaare ehituspoodide liistude valik annab soovida, ning plastliiste ei tahtnud, tuli veidi vaeva näha ja liistud ise teha.

• kõigepealt karestasin veidi uksi parema värvinakke saavutamiseks liivapaberiga
• Iluliistud tegin kapiustele õhu käes kuivavast savist Prima Orchid silikoonvormis .

• PVA-ga liimisin need eelnevalt mõõdetud ja soovitud kohta ning lasin kuivada
• järgnes vigade korrigeerimine ja avade täide saviga (kuivades tõmbub veidi kokku)
• sain hakata värvima, abiks laiem (ca 5 cm ) ja kitsam (ca 1 cm) pintsel. Heledat Plaster värvi kulus 2 purki (s.o 1 l, kaks kihti), Linen´it pool purki. Terve üks sein on kappe täis - värvikulu seega väike 

Tööd teostasin nelja kapi kaupa. Nii sain järjest toimetada - liistud kuivad, värv peale jne. Vaid pool tunnikest pärast värvimisi võis elu köögis jätkuda 😍 - üli mugav niimoodi tegutseda ja valida, milliste päevaste tegevuste vahepeal kapid ette võtta! Kokku kulus köögile uue näo andmiseks viis päeva.

Põhjus, miks kirjutasin selle artikli alles nüüd, kui värvimisest on möödas pea pool aastat, on esiteks selles, et tahtsin veenduda heledate pindade puhastatavuses. Kuna eemaldan mustuse ustelt kohe, kui see sinna satub, kasutades pehmet lappi, siis seniajani on heleda pinnaga kõik OK. 
Vaheriiuli tumedama eenduva ääre lakkisin küll üle (kasutasin Fusion sarja Tough Coat lakki), kuna aeg-ajalt tekkisid kraapsud, mida värvise pintsliga parandasin. Eks ta võib-olla mugavam oleks, kui kõik köögipinnad üle lakkida, kuid minul selleks praegu vajadust ei ole. Mulle muidugi meeldib ka tohutult mineraalvärvi täismatt nn veidi kriidine pind, mille üle lakkimine (ka mati lakiga) siiski veidi "ära rikub" 😏...

Teiseks oli plaanis vaheriiuli tagune katta minu suure lemmiku, Skandinaavia Borastapeter sarja (5474 Jubileum 2018), lillelise tapeediga! Kusjuures - tapeet sobib ka kööki (!) ja kindlasti lakituna. 

• Lakk on ikka Fusion Tough Coat, mille kandsin peale lapiga - nii sai ühtlasema tulemuse, võimalikke triipe kartmata. 

Kes armastab suuri kohvikruuse - Jana Hallase käsitöö! Ülikerge ja õhuline 😊.

Nüüd siis toimetan oma uues köögis palju rahulolevamalt ja uusi ideid muudkui sünnib!